Kullakesed, kas olete märganud, kuidas eriti viimasel ajal ujuvad pinnale mitmed allasurutud varjuküljed ja eiratud ihad ja soovid ning tunded? See võib olla päris ootamatu ja hirmutav, tekib segadus ja peataolek. Olete ju ometi järjest enam ja enam endaga tegelenud ja Valguses kümmelnud, end puhastanud ja tervendanud. Mu kallid, see kõik on suureks Õnnistuseks, sügavamad kihid on hakanud murenema ja killukeste haaval liikuma - ikka vabaduse ja Valguse suunas. Võtke need killud omaks ja vastu ning see Valgus ja Pühitsus, mis koos nendega naaseb, on briljantne, särav ja peegelpuhas. Olge vaprad! Olete kõik hoitud ja väga-väga armastatud!
Austuse ja armastusega,
Helena Möldri