Valguseleht

Foorum

Kuhu jääb minu pisipere?

Tere kaasmaalased! :) 

 

Pöördun Teie poole kuna ise väga ei mõista enam.

Nimelt elukaaslasega oleme lasnult täitsa vabakäiguga voodielul olla. Pea 9 kuud ei ole me kasutanud midagi takistavat. Oleme mõlemad arstidel lasnud endid üle vaadata ja testida. Kõik on nii nagu peab. Vahepeal olime mõlemad meeletus ootusärevuses, siis rahunesime maha ja lasime asjal omasoodu juhtuda, kui juhtub. Siiani siis põhimõtteliselt katsume asja mitte nii tõsiselt võtta. Oleme nö lahti lasnud asjast. Kuigi sisemuses ikka unistan. Hakkan ise varsti 26 saama. Soovisin ise kunagi üldse 20 või 21-selt emaks saada. :) jah tean, et liiga vara jne, aga nomh.. südames selline sädemeke mul on ja oli. Aga miks on ikka nii, et see, kes ei taha, see saab ja see kes väga tahab ei saa? :) 

Tegelikult küsimus seisnes selles, et mis põhjus võiks olla, et mul palli väravasse ei lähe? :D

 

Parimate soovidega. :)

Tere! Mul tekkis tunne, et teil mehega võib olla enne veel midagi ees, mille läbida või ära teha. Teie jaoks on õige aeg, aga pisitütre! (tuli iseenesest sõna selline) jaoks pole Suure Plaani järgi veel see hetk. Ehk on Sinul ja mehel mingi teema, millega just nüüd süvitsi tegeleda? Mõtiskle selle üle ja usun, et leiad vastuse. Saad ka mõttes Neitsi Maarjaga rääkida kõigest, tema kaitseb ja juhatab eriti lapsi ja on tulevastele emadele abiks.

 

Kallid ja paid, kullake.

Ja tegelikult pole ju üheksa kuud nii pikk aeg ka ;). Soovitan veel mõttes paluda enda kõikidele esiemadele Loojalt ja Maaemalt ning Peainglitelt tervendust, õnnistust ja pühtisust ja lisa ennast ka sinna nimekirja. Ja siis taju ja jälgi, kuidas Sinus endas hakkab energia muutuma ja sära tuleb rohkem juurde. Selline info tuli Sulle Valgusest veel juurde. Palju armastust Sulle!

Tänan Helena! 

Eks me veel muidugi lihvime veel oma suhtes nurki ning loodan, et peame vastu. Mõlemad oleme üksteisele kallid. Oleme ka palju üle elanud. Olenemata kõigest tahame kokku jääda. 

Muidugi mina olen kergelt hirmul kuna olen inimesest haakanud palju hoolima. Ikka soovin head ja loodan. 

Eks tuleb siis uus proovikivi üle elada ja vaadata, mis see endaga toob. 

Aga tänan ja Teilegi parimat! 

Kallis Tiiu , See miks Teil pole õnnestunud jõuda oma tegevuses sihile on hirm ja vastutus millegi või kellegi ees. See,et olete lasknud vabalt juhtuma selle, mida nüüd ootate on olnud minevikus, aga kontrolli all. Tavaliselt juhtub ikka nii,et ennem polnud soovi ja hiljem on takistus,ehk siis ,lapsuke ootab veel natuke ,kui olete saavutanud täieliku soovi nii seestpidiselt ,kui ka väliselt. Hetkel on nii,et Sina võid ju valmis olla emaduseks ,kaaslane aga mitte ja vastupidi. Inimene toob välja Oma soovi lähtuvalt millegi,või kellegi saavutamise vajadusest,välis teguritest lähtuvalt,aga sisemine valmisolek on sellest puudu,siis hakatakse juurdlema ,miks see või teine Minuni pole jõudnud(ehk hakkatakse  kahtlema Endas ja Enda väärikuses saada seda),tekib hulganisti väiksemaid hirme ja pettumusi,nii enda kui teise osas,tulemuseks on blokkimine energia väljas. Just see ,et lihvite Ise Enda suhete nurkki veel on see ,et puudub sisemine valmisolek võtta vastutus selle hinge eest, kes Teieni jõuda üritab,aga see on ju hea,sest õpite kaaslasega Teineteist paremini tundma ja vastutust jagama.Usu ,hetkest,kui olete valmis Mõlemad ,Oled ka käima peal. Minu soovitus siitpoolt ärge seadke mingeid sihte ja ootusi lapse osas,vaid tee taotlus ja unusta seda kontrollida pidevalt, lase tal jõuda Endani ,kerguse rõõmu ja hiilgusega . Mida vähem Sa juurdled ,seda parem.

Tänus ja Valguses

 

 

 

 

 

    

 

Tänud Apostel. :)

Kui ma lugesin su postitust siis ma mõtlesin, et vb on vaja teil ära käia? Lubada endale üks reis. Nautida teineteist, lihtsalt.

Tere taas. 

Paraku see suhe lõppes. Võibolla see oligi see asi, miks meil niiviisi ei läinud kuigi mõlemad soovisime. 

Praegugi meil üksteise vastu tunded alles, aga tundub, et püüame üksteist unustada. Oleme juba paar nädalat lahus olnud. Ta ikka tahtis minuga suhelda, aga ma ei suuda, kui ta on otaustanud edasi minna. 

Minu liigne arvamine asjade suhtes viis meid laiali. Nüüdseks olen endaga juba tööd teinud, teen veel. Aga teen enda pärast, et enda probleemiga tegeleda. 

Olen talle endiselt kallis ja hoolib, aga püüab edasi minna. Minulgi veel tunded alles, aga pean vast siiski lootuse maha matma.

Ju see oligi asi, mida oli oodata ja mis takistas pisipere saamast.

Tundeid saab kaotada vist vaid aeg. 

Kõike kaunist Teile.

Tiiu, Imeline! Kirjutad ,et suhe lagunes ja elate juba paar nädalat eraldi,kuigi tunded on alles . See on ju huvitav olukord hetkel. Lugedes eile siin erinevaid postitusi,lugesin ka seda siin ja korra käis seest läbi see teadmine ,et tegu võib-olla Teie puhul siis mõlema isiksuse ümber hindamise faasiga ,kus nii nimetatult korraldatakse Enda elus lõpp,et saaks tulla uus. Ütlen Sulle ühe saladuse ,, mitte miski pole selline,kui paistab ja kõik on ristivasupidi sellele kui näib, ehk siis näilisus on illusoorne pilt,mida võtame tõe ja reaalsusena,arvates ,et see on tõde.Teie puhul näen Mina pigem proovikivi ja eksamit suhete tugevuse osas .Selleks,et Saaksime aimu oma tunnete õigsusest ja tugevusest on teine kord vaja eemalduda teineteisest ja kaks nädalat on kõigest sekund  ajavoos, Miks jagan Sulle seda on selleks ,et olen Ise sellise faasi juba läbinud, Minu puhul oli eemaldumise faas pea 8 kuud ja ka see on veel kiirkursus Universumi mõistes, sest hinnata ümer oma sisemised väärtused,tõekspidamised,soovid, tahtmised koos sinna kuuluvaga on pähkel omaette,kui hing küsib ühte ,aga välja õpetatud  oled teiste parameetrite järgi. Esialgu ongi lahtilaskmisega raske,sest vabastama pead ju eelkõige Ise Ennast ja veel ausalt.Tean mis sellega kõik üles ujub ,kohati on häbi Ise Enda ees ja pärast,mis siis veel teistest rääkida.Mida rohkem ,aga vanast vabaned seda selgemalt näed ja see on Imeline. Oled tubli,et tegeled Endaga süvitsi,ning Minu siiras soovitus Sulle , Vähem hinnanguid,nii Enda ,kui ka teiste suhtes, leia üles positiivne külg ,teie eemaldumise põhjustest,ehk miks oli see hea, nii talle ,kui sulle ? Ole Tänulik sellise muutuse eest,need tegevused kiirendavad selguse saabumisele kaasa . Peagi näed siis pilti teisena ja avaldub Sinu tõeline Mina ,mis on ilma lisantiteta,see võimaldab jõuda,aga hoopis Imelisema  juurde, mida vajad ka tõeliselt.          

Valguse ja Tänuga Sulle Imeline                                

Tere Apostel.

Tänan põhjaliku arutelu eest.

Püüangi endale sisendada seda, et see suhe oli enda probleemi leidmiseks. Tänu millele saan endaga tegeleda.

Aga jah, lahtine ongi see, et pidid need tunded nii kaugele jõudma. Aga no ju siis nii, muidu võibolla ei olekski endani jõudnud. Aga kahju ikka, muidu oli meil koos hea olla. Tundsime üksteise seltskonnas endid lihtsalt hästi. Mõlemal tunded alles... Sellega on jäänud soe tunne. aga mis seal enam.

Vägisi ei suuda neid tundeid välja suruda, tõesti loodan ajale. Praegu asi nii värske ka. Ehk kuuaja pärast on juba jutt mul teine.

Praegu olen nii endasse tõmbunud, kergelt motivatsiooni langus kõige suhtes, samas väga sügaval augus ka ei ole. Kevade saabumine, päike vast annavad seda natukest jõudugi.

Endalgi teha palju, korterikaaslane leida ning paraku ka nüüd tööotsinguil. Nagu nullis, tee mis tahad. :D Tegelen kõige asjadega paralleerselt. See minus toob ka uhkust enda üle, et olen tugev naine ja veel enam heaolu teeb see, kui olen kõigega hakkama saanud.

Tõesti loodan, et kuu või paari pärast räägin juba, et olen üle saanud.

Päikest!

 

Kusjuures mul oli kohe esimest postitust lugedes teadmine, et teil pole ühist last ootamaski, aga kõike ei saa ega pole lubatud öelda... Aga Sinu lapseke ootab Sind ikkagi ja kui tuleb õige aeg, siis kohtute! Elu on imeline, kullake!

Valguseleht
Tauno & Helena Möldri
ingel@valguseleht.ee
Kasutamistingimused