Sel murrangulisel ajal, mil me praegu elame, on hea märgata ja tajuda, kes või mis on meie ümber ja sees. Ja tuletada meelde, et olgu mistahes olukord - iseendale oleme alati olemas. Ja meie lähedased on meie jaoks samuti kindlad kui kaljud. Käisime täna Jääaja Keskuses. Seal olles tekkis nii huvitav ja ajatu tunne, lugedes sealseid tekste, mis rääkisid miljonite aastate tagustest aegadest ja oludest. Kummaline tunne oli seista eelajalooliste tegelaste läheduses, nagu oleks ajarändur olnud. Eriti meeldisid mulle suured kivid, mida ma hellalt paitasin. Kivid olid katsudes külmad, kuid tekitasid südamesse sooja tunde. Kui kivid vaid kõneleda oskaksid... Tegelikult oskavadki ju, tuleb vaid kuulata... Ja mida kõike Emake Maa on oma rüpes säilitanud... Me kõik läheme kunagi Emakese maa sängi tagasi, varem või hiljem. Ja me kõik elame igavesti - kas siis jääjate südames või tähena Taevas.
Naeratame ja anname palun üksteisele märku, et oleme inimkonnana alati üks ja koos kõiges. Ja me oleme inimestena ühenduses läbi Hingede ja armastuse. Me teame sisimas, mis on hea. Ja me teame südames, mis on tõde.