Kas olete tajunud enda ajatut olemust, enda rohkeid elusid ja seda, et lõpuks on kõik ikkagi üks - minevik, olevik, tulevik? Kui nüüd mõelda, et kõik see, mis hetkel on, tuleneb millestki, mis on kunagi olnud, kas siis alles hiljuti või väga ammustes aegades või kõiges kokku... Siis tekib suur tunne, soojus, austus ja armastus, just iseenda ja Valguse suhtes, mis on meie sees. Kõik hakkaks justkui keerlema ja korraks asetuvad puzzletükid oma kohtadele, moodustades imelise tervendava Valguse... et siis hetke pärast taas imepisikesteks näiliselt eraldatud Valgusesädemeteks muutuda. Elu müsteerium, mis on meis kõigis ja mis on tegelikult nõnda lihtne - OLEMINE. Kaastundes, armastuses, siiruses ja austuses...
Kummandan tänutunde ja austusega Teie poole, mu kallid. Ma armastan Teid igavesest ajast igavesti, nii nagu ennast,
Helena Möldri